Montessorist
3-6 Montessori rühma eripära
Montessori rühmas on keskkond on ettevalmistatud selliselt, et see toetaks iga lapse hetkelist arengu etappi, iseseisvat toimetamist, valikute tegemist, vastutuse võtmist ning lapsele antakse aega, et ta saaks sekkumatult keskendunult toimetada oma tähtsa töö kallal. Lastel on võimalus läbi oma meelte õppida, kogeda, eksperimenteerida ja avastada.
Montessori rühm on lastele kui teine kodu, “laste maja”, väike mini ühiskond, kus toimetavad lapsed, kes õpivad tundma Maailma nende ümber ning oma kohta selles.
Olulised erinevused tavalasteaiaga:
- Õpivad koos lapsed vanuses 3-6 eluaastat.
- Õpetaja on juhendaja. Juhendajad suhtuvad lapsesse igas hetkes ja toimetuses austusega.
- Juhendaja üheks oluliseimaks ”töövahendiks” on lapsevaatlus.
- Juhendaja loob ettevalmistatud keskkonna.
- Keskkond on esteetiliselt ilus ja kutsuv, arvestab laste arenguetappe ja huvisid, on detailideni läbimõeldud ning soodustab laste iseseisvat toimetamist, annab võimaluse, teha tähtsat ja olulist tööd. Keskkond seab piirid ja annab vabaduse.
- Terviklik Montessori vahendite kogu moodustab olulise osa ettevalmistatud keskkonnast. Vahendid on asetatud madalatele avatud riiulitele. Enamikes Montessori vahenditesse on sisse-ehitatud nö veakontroll, seega laps seda kasutades näeb ise kui ta on mingis etapis teinud vea ning seeläbi saab ise võimaluse lahendada see uuesti.
- Lapsi julgustatakse õppima vigadest, leidma lahendusi. Ükski element rühmas ei ole juhuslik, igal on oma eesmärk, et toetada last tema arengus.
- Igat vahendit on ainult 1, seega lapsed peavad ootama, kuni teine on lõpetanud ja oma ”töö” tagasi viinud.
- Hommikul on kolmetunnine töötsükkel, mille jooksul lapse keskendunud toimetamist ei segata.
Sõnades on kõike raske edasi anda, selles on nii palju detaile ja sisu ning samal ajal on see kõik nii lihtne ja loogiline. Seda peab oma silmaga nägema.
See on lihtsalt koht, kus kasvavad õnnelikud lapsed.
Montessori metoodika
Kaasaegne haridussüsteem liigub üha enam Montessori põhimõtete suunas, rõhutades lapsekesksust, iseseisvust, praktilist õppimist, sotsiaalset interaktsiooni ja individualiseeritud õpet. Montessori avastused ja metoodika, mis põhineb teaduslikel vaatluste ja kogemustel, on osutunud ajaproovile vastupidavaks ning nende tõhusust kinnitavad ka tänapäeva neuroteadus ja haridusuuringud.
Montessori märkas, et lastel on erinevates vanustes “tundlikud perioodid”, mille jooksul nad on eriti vastuvõtlikud teatud oskuste ja teadmiste omandamisele.
Montessori rõhutas laste iseseisvuse ja enesejuhtimise olulisust, pakkudes neile vabadust valida oma tegevusi ettevalmistatud keskkonnas. Enesejuhtimine ja autonoomia on olulised motivatsiooni ja õpiedukuse tegurid, aidates lastel arendada enesedistsipliini ja vastutustunnet.
Montessori metoodika toetub palju praktilistele tegevustele ja käega katsutavatele materjalidele, mis aitavad lastel õppida läbi kogemuse ja katsetamise. Neuroteadus kinnitab, et käeline tegevus ja sensoorsed kogemused stimuleerivad aju ja soodustavad õppimist, eriti nooremas eas.
Füüsiline keskkond mõjutab oluliselt õpiedukust ja käitumist. Hästi organiseeritud ja esteetiliselt ilus õpikeskkond Montessori rühmas aitab lapsel keskenduda, kord rühmas aitab luua tasakaalu ja rahulikku meeleolu, samal ajal innustades tegutsema eesmärgipäraselt.
Rühmas on koos erinevas vanuses lapsed, see soodustab sotsiaalset õppimist ja koostööd. Montessori pidas oluliseks laste emotsionaalset ja sotsiaalset arengut, mitte ainult akadeemilisi saavutusi. Olulisel kohal on laste emotsionaalse intelligentsuse, empaatia ja suhteoskuste arendamine.
Montessori rõhutas individuaalset lähenemist igale lapsele, lähtudes nende huvidest ja arenguvajadustest. Montessori rühmaruumis on võrdselt olulised kolm komponenti: laps juhendaja ja ettevalmistatud keskkond.
Maria Montessori
Maria Montessori sündis 31. augustil 1870 Itaalias. Ta lõpetas Rooma Ülikooli meditsiinikooli 1896. aastal, olles esimene naine Itaalias, kes omandas meditsiiniarsti kraadi. See saavutus avas talle uksed töötada arstina ja hiljem keskenduda laste arengule ja haridusele.
Montessori avas 1907. aastal Roomas esimese Casa dei Bambini (Laste Maja). See oli esimene kool, kus ta rakendas oma haridusmetoodikat. Siin töötas ta peamiselt vaeste perede lastega, kasutades teaduslikke vaatlusi ja eksperimentaalset lähenemist laste arengule ja õppimisele.
Maria Montessori töötas välja unikaalse haridusmetoodika, mis keskendus lapse iseseisvusele, igapäeva eluks vajalike oskuste arendamisele ja sensoorsele arengule. Tema metoodika põhineb ideel, et lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neile antakse vabadus valida oma tegevusi struktureeritud ning ettevalmistatud keskkonnas, mis on loodud nende arenguvajadusi silmas pidades.
Montessori metoodika saavutas kiiresti rahvusvahelise tunnustuse ja levis paljudesse riikidesse üle maailma. Montessori kirjutas mitmeid raamatuid ja andis loenguid, mis aitasid levitada tema ideid. Tänapäeval on Montessori koolid ja rühmad levinud enam kui 100 riigis.
Maria Montessori uskus kindlalt, et haridus mängib keskset rolli Maailma rahu saavutamisel. Ta pidas loenguid ja kirjutas mitmeid teoseid, rõhutades hariduse tähtsust rahu ja inimkonna parema tuleviku loomisel. Montessori oli ka kolmel korral Nobeli rahuauhinna kandidaadiks.
* Pildi päritolu https://awcunited.org/maria-montessori/
